Noorte filmifestivalil Kaader osales tänavu 17 tiimi filmisprindis ja 18 tiimi Kaadri põhifestivalil. Filmisprint toimus Rapla Vesiroosis ja noortel tuli film valmis saada kolme tunniga. 17 tiimi hulgast valiti välja kolm paremat, mida koos teiste filmidega näidati 22. oktoobril Kaadri otseülekandes Rapla kinosaalis.
24 tunni voorus ei saanud üks film õigeks ajaks valmis, kuid tegijate jaoks oli see siiski omamoodi kogemus, eriti selletõttu, et tiim pandi alles kohapeal kokku erinevate linnade noortest. Seekordsetes lühifilmides paistis silma palju tagajamisi ja kuritegelikku elu, absurdi ja paroodiat, oli ka sügavamaid, mõtlemapanevamaid filme. õhtujuhi Patrick Soituga selgus, et mitmel tiimil oli varasemalt idee ja taustamuusika olemas, mõnel juhul mõeldi filmi stsenaarium alles kohapeal välja.
Tänavusi filme hindas žürii koosseisus filmitegija Ott Tiigirand, stsenarist ja režissöör Raigo Saariste, parima operaatori auhinna pävinud Madis Reimund ja mees, kes teab Kaadrit läbi ja lõhki – Valter Uusberg. Enne žürii auhindade kättejagamist ütles Uusberg, et Kaadri programmi tase on aastatega järjest kerkiv ja võibolla on see tänu sellele, et esindatud on küpsed tegijad. “Tegemist on noorte filmifestivaliga, aga noor olemine on hägusa üleminekuga keskikka ja kõrgemale,” sõnas Uusberg.
Grand Prix ja publiku lemmiku tiitel läks Ida Virumaalt pärit Kohtla-Järve gümnaasiumi tiimile. Nende filmi “Sinna ja tagasi” peategelasteks on kaks noort, Maria (Liis Kauber) ja Daniil (Daniel Kabantšuk), kes kohtuvad Rapla raudteejaama pingil. Daniil on Berliinist teel koju ja Maria vastupidiselt on siirdumas Eestist Berliini, kuna siinsest elust on tal kõrini. Seda, kuidas tekkis noortel idee teha integratsiooniprobleeme puudutav lühifilm, saab vaadata ja kuulata Raplamaa Sõnumite podcastist. Stuudios käinud Liis Kauber ja Maria Vladimirova rääkisid, et nad olid veendunud, et nemad ei saa ühtegi auhinda, nii et kaks olulist tiitlit ja suur kiitus žürii poolt nii nende näitlejatele kui visuaalile tuli ootamatult hea üllatusena.
Juuniorite arvestuses pälvis Grand Prix film “Kahepalgelisus”, mille kohta Uusberg sõnas, et teema on üldinimlik. “Me oleme oma suhetes peidetud kujul kahepalgelised ja kui tuleb teade, et võime end vabaks lasta, siis võib juhtuda väga huvitavaid asju,” sõnas Uusberg.
Filmisprindi auhind läks filmile “Eestlase elu sünnist surmani”. Uusberg sõnas, et nad hindavad vaimukat komponenti ja noored tegijad ei pruukinud sellest ise aru saada, aga nad olid ära tabanud elu absurdsuse ja suutnud seda väga väljapeetult näidata.
Žürii eriauhinna sai film “Poiss pilvedes”, mis eristus oma absurdse ülesande poolest – teha 24 tunniga valmis anima ja seda veel olukorras, kus osa filmitegijaid eesti keelt ei rääkinud.
Parima visuaali auhinna puhul oli žüriil kõvasti vaidlemist, kuid valik langes filmiseltsi Arhailisemad filmi kasuks. “Vaatasime üldtervikut ja pidime meestena tunnistama, et sellist mehe armastust ilma gei-alatoonita – keegi ei julge sellest väga rääkida, rääkimata selle kujutamisest. Visuaal paneb meie tunded tööle ilma loota, tekstita ja seda see film tegi. Aga mis on eriline, on see, et Kaader 2022 on meeste nägu. Suurepärased karakterid, suurepärased tüpaažid, sobivad kõikidele elualadele, nii jämedakoelisematele kui kõrgemalaubalistele erialadele. Ja sellist mustvalget, hästi väljajoonistunud meest nii ilusalt pikalt vaadata, nii ilusa muusika taustal, on lihtsalt rõõm,” sõnas Uusberg.
Parima naisosatäitja väljakuulutamise eel sõnas Saariste, et vahel võib üks pilt öelda rohkem kui tuhat sõna ja selle vägitükiga oli hakkama saanud film “Vägivallatu”. Uusberg lisas, et filmi tegelik jõud ilmneb siis, kui see on rahulik ja staatiline. Parima meesosatäitjaga filmi valimisel leidis žürii terviklikkuse filmist “Viljandi mnt 69”, kus oli esindatud mehe frustreeritus, kehaprobleemid ja ka lüürilisemad probleemid.
Kokku anti välja kümme auhinda. Kaadrit toetanud tõukerataste rendifirma Hoog andis välja eriauhinna, 100 euro eest Hoog krediiti filmile “Räipeküla kloun 2”, kuna kus mujal on kiiret liikumist vaja kui tapjaklouni eest ärapõgenemisel. Filmiselts Arhailisemad, mis sel aastal sai kümneaastaseks, andis sel puhul välja rahupreemia ja see läks filmile “Vägivallatu”.
